Jupiter 7. augustil 2010. Näha on üks pilvevööt ja Suur Punane Laik. Foto: Meelis Tiitson

Viimati oli Jupiter Maale sama lähedal oktoobris 1963 ja järgmine sama suur vastasseis leiab aset septembris 2022. Erinevalt Marsist, mille kaugus Maast vastasseisude ajal muutub suures ulatuses ja ketta läbimõõt võib olla 14 kuni 25 kaaresekundini, ei erine Jupiteri vastasseisud kuigi palju: ketta läbimõõt on vahemikus 44 kuni 50 kaaresekundit ehk “väikese” vastasseisu ajal paistab Jupiter vaid kümnendiku väiksemana võrreldes “suure” vastasseisuga.

Jupiteri kaugus Maast ja ketta läbimõõt vastasseisude ajal 1997-2024. Arvud graafikul tähistavad Jupiteri ketta läbimõõtu kaaresekundites vastasseisu ajal.

Käesolevale Jupiteri vastasseisule lisab värvi asjaolu, et sel kevadel kadus üks kahest Jupiteri silmatorkavast tumedast pilvevöödist – lõunapoolne ekvatoriaalvöönd. Seda seletatakse heledate ammoniaagipilvede ilmumisega tumedate pilvede kohale, varjates meie eest terve pilvevööndi. Ehkki vöödi kadumist on korduvalt vaadeldud, viimati 1973-75, 1989-90, 1993 ja 2007, ei ole teadlastele selge, mis sellist muutust põhjustab. Vaatlejatele pakub see aga hea võimaluse näha Jupiteri pinnal Suurt Punast Laiku, mis muidu tumeda vöödi seest ei taha eristuda. Samuti on huvitav jälgida, millal ja kuidas pilvevööt taastub, kuna eelmistel sarnastel kordadel on vöödi ilmumisel olnud näha võimsad tormid.

Jupiter 2009-2010. Hilisemal fotol on lõunapoolne ekvatoriaalvöönd kadunud. Fotod: Anthony Wesley. Allikas: Science@NASA.

Kuigi vastasseis leiab aset 21. septembril, on Jupiter suurepäraselt vaadeldav kogu sügise jooksul. Kui seni tõusis Jupiter pärast päikeseloojangut, siis alates vastasseisust on soositud just õhtused vaatlusajad, sest nii tõusu-, kulmineerumis- kui loojanguajad nihkuvad järjest varasemale kellaajale. Siiski on üks põhjus, miks tasub vaatlustega kiirustada: Jupiteriga ühel ajal on vastasseisus ka planeet Uraan, mis on sel ajal leitav vähem kui kaarekraadi kauguselt Jupiterist. Kel Uraan nägemata, neile on tegemist soodsa võimalusega see kergesti taevast leida. Uraan paistab rohekas-sinise objektina ja on enam-vähem sama hele kui Jupiteri suured kuud.

Vaata lisaks:

• Astronoomiapilt #64: Ühe vöödiga Jupiter ja Europa
• Anthony Wesley fotod Jupiterist

Marss asub kuni maikuuni Vähi tähtkujus, Kaksikute tähtkuju heledatest tähtedest Kastorist ja Polluksist ida pool. Praegu särab Marss õhtuti ida suunas, kulmineerudes pärast südaööd lõuna suunas enam kui 50 kraadi kõrgusel ning paistes veel hommikustele vaatlejatelegi lääne suunas. Marsi leidmisega ei tohiks selge taeva korral raskusi tekkida, sest iseloomulikult oranž planeet on heledam kõigist tähtedest peale Siiriuse. (Taevakaarti vaata veebruarikuu taevaülevaatest.)

Marsi silmus 2009-2010. Marss on paigal 20. detsembril ja 10. märtsil ning vastasseis leiab aset 29. jaanuaril. Marsi ketas on kõige suurem silmuse keskel. Novembri esimestel päevadel liikus Marss läbi Sõime täheparve (M44).

Marsi vastasseisud leiavad aset iga 26 kuu ehk kahe aasta ja kahe kuu tagant, kui Maa jõuab ümber Päikese tiireldes Marsile ringiga järele ja möödub temast. Maa pealt vaadates näeme, kuidas tähtede suhtes tavapäraselt ida poole liikuv Marss jääb seisma, liigub seejärel ligi kolm kuud vastassuunas, jääb uuesti seisma ning hakkab siis jälle ida suunas liikuma. Kokkuvõttes joonistab Marss taevasse silmuse, nagu on näha juuresoleval joonisel. Seda on lihtne omal käel jälgida, tuleb vaid taevasse vaadates Marsi asukoht tähtede suhtes meelde jätta (või kaardile märkida), et nädala-paari pärast võrrelda.

Marss teleskoobis: näha on polaarmüts ning heledamad ja tumedamad alad. Foto: Meelis Tiitson

Teleskoobiga vaatlejaile on oluline, et Marsi ketas paistaks võimalikult suurena ning planeet oleks võimalikult kõrgel taevas, et õhuvirvendused vaatlemist kõige vähem segaksid. Marsi ketas on seekordse vastasseisu ajal suurim jaanuari lõpus (14.1 kaaresekundit), kahanedes veebruari lõpuks 12.2 ja märtsi lõpuks 9.3 kaaresekundini. Kulminatsiooni kellaaeg nihkub aga poole ühelt öösel jaanuari lõpus kella kümnele õhtul veebruari lõpus ja kella üheksale (suveaja järgi) märtsi lõpus. See tähendab, et parim aeg Marsi vaatlemiseks on veebruaris ning märtsi teises pooles jääb planeedi ketas detailide nägemiseks juba pisut väikeseks.

Kuna Marss pöörleb ümber oma telje 24 tunni ja 37 minutiga, siis sama külge näeme igal õhtul 37 minutit hiljem, võrreldes eelmise õhtuga. Ühel ja samal kellaajal vaadeldes aga jääb mulje, nagu pöörleks Marss vastupidises suunas. See-eest ühe öö jooksul Marssi pikemalt jälgides võib näha suuremat osa Marsi pinnast.

Hea kujutise korral ja suure suurendusega vaadeldes võib Marsil näha polaarmütsi ning heledamaid ja tumedamaid alasid. Seejuures võib jälgida, kuidas põhjapoolkera polaarmüts lähiajal kahanema hakkab, sest Marsi põhjapoolkeral algab kevad. Kui Marsil juhtub aga suurem tolmutorm olema, siis muutub osa Marsi pinnast või kogu pind ühtlaselt oranžikaks. Seega tasub planeedil silma peal hoida või teda korduvalt pildistada, sest Marss on pidevas muutumises.

Vaata lisaks:

• Alanud aastakümne parim Marsi vastasseis
• Marsi efemeriidid
• Mars: Which Side Is Visible? (Sky & Telescope) – interaktiivne Marsi kaart

Sel nädalal jõuab Marss oma järjekordsesse vastasseisu: 27. jaanuaril on ta Maale lähimas asendis ning 29. jaanuaril asub Päikesele täpselt vastassuunas. See tähendab, et kätte on jõudnud parim aeg Marsi vaatlemiseks, pealegi tõuseb Marss taevas väga kõrgele ja on nähtav kogu pimeda aja jooksul.

Juuresolev foto on jäädvustatud 23. jaanuaril 2010 pool tundi enne südaööd. Näha on Marsi punakas pind, heledamad ja tumedamad alad ning põhjapoolust kattev valge polaarmüts. Polaarmütsist vahetult allapoole jääv tume ala kannab nime Mare Acidalium, tume ala ketta alumises servas on Mare Erythraeum, nende vahele jääv heledam viirg on Chryse ning heledam ala vasakus ülemises servas kannab nime Tharsis.

Marsi pöörlemisest tingituna on erinevatel ajamomentidel näha erinevad Marsi piirkonnad. Et Marsi pöörlemisperiood on 24 tundi ja 37 minutit, siis võib pöörlemist märgata juba ühe öö jooksul, täpselt sama piirkond on aga nähtav eelmise ööga võrreldes 37 minutit hiljem.

Seadmed: Synta SW DOB8″ + 3x Barlow + Canon 350D. Säriaeg 1/50 s, ISO 800. Töötlus: IRIS 5.53; 100-st kaadrist valitud 10.

Vaata lisaks:

• Alanud aastakümne parim Marsi vastasseis
• Marsi vastasseis 2010: soovitusi vaatlemiseks
• Mars: Which Side Is Visible? (Sky & Telescope) – interaktiivne Marsi kaart

Seekordne Marsi vastasseis leiab aset 29. jaanuaril. Maale lähimas asendis on Marss aga kaks päeva varem, 27. jaanuaril, kui kaht planeeti lahutavad 99.33 miljonit kilomeetrit. Marss särab siis taevas heledusega -1.2 tähesuurust ning planeediketta näiv läbimõõt ulatub 14.1 kaaresekundini.

Kõik Marsi vastasseisud ei ole aga kaugeltki võrdsed ja selle põhjuseks on Marsi piklik orbiit. Marss liigub ümber Päikese kord sellest eemaldudes ja siis jälle lähenedes. Kaugeimas asendis on Marss Päikesest 249 ja lähimas asendis 207 miljoni kilomeetri kaugusel. Maa orbiit on seevastu palju lähedasem ringjoonele, kaugus Päikesest muutub 147 ja 152 miljoni kilomeetri vahel. See tähendab, et olenevalt Marsi asendist oma orbiidil võib Marsi ja Maa vaheline kaugus vastasseisu ajal olla 56 miljonist kuni 102 miljoni kilomeetrini. See on pea kahekordne erinevus! Lähimas asendis paistab Marss 25-kaaresekundilise kettana, kaugeimas asendis kõigest 14 kaaresekundi suurusena.

Marsi vastasseisud: kulmineerumiskõrgus Eestis ja ketta näiv läbimõõt kaaresekundites.

Selliseid vastasseise, kus Marss tuleb Maale ligemale kui 60 miljonit kilomeetrit, nimetatakse suurteks vastasseisudeks. Selgub, et suured vastasseisud korduvad umbes iga 15 aasta järel: kui eelmine oli 2003. aastal, siis järgmine tuleb 2018. Paraku ei ole suured vastasseisud Eestist vaatlemiseks sugugi head, kuna nad leiavad aset suvisel ajal, kui Marss käib taevas väga madala kaarega, kulmineerudes vaid mõne kraadi kõrgusel. Suure ketta läbimõõdu nullib ära Maa atmosfääri virvendus, nii et huvitavaid detaile ei ole planeedi pinnal lootust näha.

Käesolev, 2010. aasta vastasseis on Eesti vaatlejatele selle poolest aastakümne parim, et Marss liigub vastasseisu ajal Vähi tähtkujus, kulmineerudes koguni 53 kraadi kõrgusel. Kui planeet on taevas nii kõrgel, siis avaldab atmosfäär vaatlemisel palju väiksemat mõju ning võimalus pinnadetaile näha on palju suurem. Vaid 2020. ja 2022. aasta vastasseisud tõotavad hulga paremat vaatemängu, kuid neid tuleb veel pikalt oodata.

Vaata lisaks:

• Marsi vastasseis 2010: soovitusi vaatlemiseks
• Marsi efemeriidid