Tähetornis (ja hoovil) on avatud näitus “Kaks poissi, kes unistasid tähtedest. Struve, Fraunhofer ja 200-aastane teleskoop”

Tartu tähetorn alustab astronoomialoengute hooaega Lea Leppiku kuraatorituuriga näitusel.

Osalemine on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis Varakambri lood.

Uno Veismann
“Mikron: kosmose võidujooksust kaugseireni”

Kosmoseajastul asuti hoolsalt uurima atmosfäärinähtusi, et osata eristada tehisobjekte loodusnähtustest. Tõraveres valmistati paarikümne aasta jooksul Nõukogude Liidu orbitaaljaamade aparatuuri ning kavandati ja viidi läbi uuringuid.

Kuidas Tõravere kosmoseuuringutest jõuti Maa kaugseireni?
Mis infot tänapäeval kaugseire raames kogutakse?
Ja kuidas on selle kõigega seotud teleradiomeeter Mikron?
Neile küsimustele annab vastuse Tartu Ülikooli emeriitdotsent Uno Veismann.

Loengu järel on kõigil soovijail võimalus koos Tartu Ülikooli muuseumi kuraatori Sirje Sisaskiga avastada loodus- ja täppisteaduste valdkonda tutvustavaid esemeid ülikooli varakambris.

Üritus on piletiga (2€). Tartu Ülikooli töötajatele ja tudengitele on sissepääs tasuta.
Olete oodatud!

Varakambri lood on Tartu Ülikooli muuseumi üritustesari, mis on suunatud varakambri põnevamate eksponaatide lähemale tutvustamisele.

„Tähistaeva muusika“

Tule ja saa teada, kuidas tähistaevas on eestlasi läbi aegade muusikat tegema
inspireerinud. Räägime taevas leiduvatest objektidest ja nendele pühendatud
muusikateostest.

18.00 Astrofotonäituse avamine ja autasustamine

18.00-23.00 Üheöönäitus “Ernst Öpik 125 – teadlane ja kultuuritegelane!”

Tartu tähetornis on sel korral uurimise all sel aastal 125. sünniaastapäeva tähistav
kuulus Eesti astronoom Ernst Öpik. Saame teada, millega see maailmakuulus mees end
ajalukku kirjutas!

18.00-21.00 „Tähe elutsükkel“ – kõik huvilised on oodatud uurima, milline on tähe elutsükkel ning seda kujutavat vahvat karpi meisterdama

19.00, 20.00, 21.00, 22.00 Hullu Teadlase eksperiment

19.30, 20.30 Ekskursioon näitusel

21.30 Muusikaline etteaste – Ernst Öpiku klaveripalu esitavad Tartu noored muusikud.

21.00-23.00 Vaatlus.

Selge ilma korral püüame tähetorni õues Andromeeda udukogu teleskoobi ette saada!

Astronoomia koolitunnis, kuuloomisest ja gravitatsioonilainetest

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Jaan Paaver

Astronoomial on puutepunkte matemaatika ja kõigi loodusteadustega, samuti insenerialade, kirjanduse, mütoloogia, filosoofia, teoloogiaga, kunsti ja muusikaga. Astronoomia on aastasadu olnud klassikalise hariduse osa, üks seitsmest vabast kunstist. Astronoomia on lahe ja meeldib nooretele, meelitab neid tegelema teaduse ning tehnikaga. Samuti kutsub astronoomia inimesi õue, sh kutsub neid välja pimedatel külmadel talveõhtutel, mis on tervisele hea. Astronoomia aitab mõista eluslooduse ööpäevaseid ja aataseid rütme. Astronoomiast, erinevalt paljudest teistest teadustest, võib saada köitev hobi. Ja see on ilus. Siiski, kui palju ja kuidas see kõik jõuab koolitundi?

Loeng on tasuta,
kõik huvilised on oodatud!

Janet Laidla

Seiklusi Lõunaristi all

Kevade alguse puhul lugu lõunapoolkeralt: ettekandes tuleb juttu astronoomiast Uus Meremaal ja sellega seoses:
kuidas polüneeslased tähtede abil merel teed leidsid,
mida James Cook sealkandis tegi ning
kas ja kuidas Uus Meremaa hiljem astronoomia ajaloos ära märgitud on.

Tartu Tähetorn Eesti Vabariigi teenistuses

Lea Leppik

Nädalal, mil Eesti riigi iseseisvuse väljakuulutamisest möödub 100 aastat, sobib rääkida sellest, kuidas Tartu tähetorn noore riigi iseseisvuse kindlustamisse panustas.
Kui kadus impeerium, tuli igal iseseisvunud osal leida lahendus mõnele varem keskvalitsuse pädevuses olnud probleemile. Nii tuli muu hulgas üles ehitada ka oma õige aja teenistus ja oma geodeetiline põhivõrk. Kuidas nende ülesannetega toime tuldi, sellest lähemalt juba loengul.

“G. F. Parrot ja astronoomia”
Lea Leppik

Georg Friedrich Parroti sünnist möödub tänavu 250. aastat.
Mees, kelle portree vaatab meid Inglisillalt, on tuntud ennekõike kui keiserliku Tartu ülikooli esimene rektor ja sellest olekski küllalt olnud, et igaveseks ajalukku minna. Kuid Parrot suhtus kirega kõigesse, mida ette võttis ja on seepärast jätnud jälgi paljude erinevate teadusharude ajalukku.
Muu hulgas kuulus Parrot nii Tartu kui Pulkovo tähetornide ehitamist juhtinud komisjonidesse ja suuresti tänu temale sai Struvest astronoom, kelle elu ta hiljemgi korduvalt päästis.
Mis ja kuidas täpsemalt, sellest juba loengus.

Lea Leppik

“Hagenid, Schwarzid ja tähed”.

Sel augustil etendus Tartu tähetorni õuel teater Vanemuine suvelavastus „Julie ja tähed“, mille peategelaseks oli baltisaksa naiskunstnik Julie Hagen-Schwarz. Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Lea Leppik räägib meile mõlemast perekonnast (nii Hagenitest kui Schwarzidest), kelle kultuurilooline tähendus ulatub kaugelt üle Tartu ja Eesti piiride ja natuke ka sellest, kuidas sündmused ajaloolase vaatenurgast kulgesid.

Lea Leppik

„Tartlased astronoomiapeol Hispaanias 1860. a päikesevarjutuse ajal“

1860. aastal sõitsid Hispaaniasse kokku huvilised üle Euroopa. Teiste seas asus
teele ka Tartu tähetorni juhataja professor Johann Heinrich Mädler, võttes kaasa oma
abikaasa, luuletajana tuntud Minna Mädleri (sünd Witte) ja tähetorni teenija,
Sootaga valla talupoja Martin Saare. Kuidas kulges teekond, kellega kohtuti,
millised olid eesmärgid ja tulemused – sellest juba lähemalt ettekandes.

Kevadisel koolivaheajal vaatleme Tartu Tähetornis Jupiteri ja Kuud
Vaatlused toimuvad 18. märtsist 22. märtsini, õhtuti kell 19 kuni 21.
Pilves ilmaga vaatlusõhtut ei toimu!

Teisipäeval, 12. veebruaril ja kolmapäeval, 13. veebruaril kell 17–20 toimuvad Tartu Tähetorni eestvedamisel taas avalikud vaatlusõhtud, kus sel korral on lisaks Kuule ja Jupiterile võimalik oma silmaga pisut lähemalt tuttavaks saada ka Merkuuri ja Marsiga.

“Merkuur on Eestis harva nähtav planeet, mis tähendab, et sel aastal veebruari keskele jäävat vaatlusperioodi tasuks kindlasti temaga tutvumiseks kasutada. Lisaks saab Tähetornis seekordsetel vaatlustel teleskoobi abil uudistada ka Marssi,” tutvustab Tähetorni astronoom Alar Puss.

Planeetide kuninga Jupiteri kõrval on vaadeldavad ka tema kaasased Io, Ganymedes, Callisto ja Europa. Mõlema vaatlusõhtu jooksul võib näha ka rahvusvahelise kosmosejaama ISS ülelendu. Selle heledus küünib -1.1 tähesuuruseni, mis on võrreldav Siiriuse heledusega, kuid jääb siiski alla Jupiterile.

12. ja 13. veebruari vaatlusõhtud toimuvad vaid selge ilma korral ning algavad kell 17 Toomkiriku põhjatornis, kus saab vaadelda Kuud, Marssi ja Merkuuri. Kell 18 liigutakse edasi Tartu Tähetorni, kus vaatlusõhtu kestab kella 20ni ja õhtutaevas näitab ennast Jupiter koos oma kaaslastega. Vaatlusõhtud on  osalejatele tasuta.

Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum alustab sarjaga “Kohv korüfeega”. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene “Kohv korüfeega”  toimub esmaspäeval, 14. novembril algusega kell 17.15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Ülikooli füüsika eriala, keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes, alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmist põnevat kohtumist oma eriala suurkujuga ei pea pikalt ootama. Juba 12. detsembril on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.

Planetarist on inimene, kes töötab planetaariumidega ehk seadmetega, mis on mõeldud kunstliku tähistaeva tekitamiseks. Tema töö eeldab tähistaeva tundmist, astronoomiaalaseid eelteadmisi ja oskust aparatuuri käsitleda ning korras hoida. Kõike seda püütaksegi planetaristide koolitusel osalejatele õpetada.

Kursuse eesmärgiks on koolitada välja planetaariumigiide, kes omavad eelteadmisi ja ettevalmistust töötamaks Eesti planetaariumides. Kursuse lõpetanud on võimalised juhtima planetaariumiseansse Tartu Tähetornis, Teaduskeskuses AHHAA ja mujal.

„Eestis on kaks väga suurepärast teineteist täiendavat planetaariumit – Tartu Tähetorni klassikaline optilis-mehhaaniline planetaarium ja Teaduskeskus AHHAA täissfääriline hübriidplanetaarium, mis on üks maailma parimaid planetaariume. Kahjuks aga napib  spetsialiste, kes mõistaksid planetaariumietendusi korraldada. Arvestades tööjõupuudust ning siin-seal kuuldud ideid uute planetaariumite rajamise kohta, siis on antud kursus täna väga aktuaalne. Kindlasti on tegemist põhjaliku ja intensiivse kursusega, kus osalejatel tuleb üles näidata süvenemisvõimet ja teadmistejanu. Tõelise entusiasti jaoks on see elu võimalus“ räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi Tähetorni juhataja Viljar Valder.

Neljal õppenädalavahetusel toimuvale planetaristide koolitusele pääseb vaid 20 õnnelikku, kes selgitatakse välja konkursi teel. Osalejate majutuse,  toitlustuse  ja õppekäiguga Peterburi planetaariumisse seotud kulud katavad korraldajad. Vaja on vaid eelteadmisi astronoomiast, aega ning tahtmist.

Registreerumine, konkursitingimused, ajakava ja muu lisainfo: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/planetaarium/koolitus/

Planetaristide koolitust toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alameetme TEEME kaudu.

Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum ning Teaduskeskus AHHAA alustavad novembris huviõhtute sarja “Teadlasega planetaariumis”.

Neljal huviõhtul käsitletakse planetaariumitega seotud teemasid järjest sügavamalt. Iga teema kohta toimub kaks seanssi, kuhu on võimalik registreeruda noortel vanuses 14-18. Registreerumine huviõhtutele toimub aadressil http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/planetaarium/.

Ajakava:

1. “Planetaarium Sinu kodus”
   Toimumisaeg: 2. november kell 19.00 ja 20.00
   Toimumiskoht: Vana Anatoomikum
   Lühitutvustus: Tehakse tutvust planetaariumiprogrammide ning koduplanetaariumitega ehk siis kõige lihtsamate vahenditega, mille abil on võimalik kodustest tingimustes tähistaevast lage või seina ekraanina kasutades nautida.
2. “Planetaarium tuleb külla”
   Toimumisaeg: 9. november kell 19.00 ja 20.00
   Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum, Valge saal
   Lühitutvustus: Huviõhtu on pühendatud mobiilsete planetaariumite tutvustamisele. Planetaariumietenduse korraldamiseks kasutatakse StarLab planetaariumit, kus kupliks on täispuhutav telk.
3. “Klassikalised planetaariumid”
   Toimumisaeg: 16. november kell 19.00 ja 20.00
   Toimumiskoht: Tartu Tähetorn
   Lühitutvustus: Tutvustatakse klassikalisi optilis-mehhaanilisi planetaariume ning demonstreeritakse Carl Zeiss SKYMASTER ZKP 2 planetaariumit.
4. “Kaasaegsed planetaariumid”
   Toimumisaeg: 23. november kell 19.00 ja 20.00
   Toimumiskoht: Teaduskeskus AHHAA
   Lühitutvustus: Millised võiksid olla tulevikuplanetaariumid? Tulevikuplanetaariumite võimalusi tutvustatakse teaduskeskuse Ahhaa täissfäärilise hübriidplanetaariumi näitel.

Vaata lisaks: Maagiline taevas Sinu peos – huviõhtute sari “Teadlasega planetaariumis”