Veebruari koolivaheajal vaatame taevasse ning uurime taevakehasid.

Vaatluste toimumised sõltuvad ilmast.
Ürituse toimumise kohta avaldatakse info igal toimumispäeval kell 18 Tartu tähetorni Facebooki lehel ja kodulehel.

Vaatlusnädalal on Tähetorn mõnel pilvisel õhtul siiski külastajatele avatud, jälgige Facebooki!

Vaatluse ajal on tähetorni tasuta sissepääs.

Peeter Müürsepp

Astrooptik Bernhard Schmidt ja tema pärand

Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti ühenduse esimees Peeter Müürsepp jr. teeb ülevaate Naissaarelt pärit leiutaja Bernhard Schmidti elukäigust ja peamistest saavutustest peegelteleskoopide arendamisel.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Taevasõel – kõige ägedam täheparv

Krõbekülmadel talveöödel ja varakevadistel õhtutel võib taevas näha tavatähtedest erinevat moodustist: kuus tähte lähestikku koos, taustaks õrnalt helenduv udu.
✨See on Taevasõel ehk Plejaadid.
✨See on meile lähim täheparv, milles on vähemalt 1000 tähte.

Kui teadustöös kirjeldatakse kosmilisi protsesse tavaliselt keeruliste valemite kaudu, siis „Tähtede õhtu Tõraveres“ katsub publikule kosmoses toimuvat võimalikult lihtsas keeles ja rohkete näidetega selgitada.

Võimalik, et üritust pildistatakse ja fotodest tehakse avalik fotogalerii.

Üritus toimub Stellaariumis (Torni 6, Tõravere). Stellaarium asub parklast viieminutise jalutuskäigu kaugusel.
Üksikpilet maksab 2 eurot, perepilet 5 eurot.

Astronoomia-aasta 2023

Laurits Leedjärv ja Heleri Ramler

Uue aasta esimeses Tartu tähetorni astronoomialoengus vaatavad möödunud aasta saagile ja saavutustele tagasi kaasprofessor Laurits Leedjärv ja tähefüüsika teadur Heleri Ramler Tartu observatooriumist.

Antakse lühiülevaate suurest kosmilisest plaanist – James Webbi kosmoseteleskoobi edusammudest ning Euclidi stardist.
Räägitakse ka eksoplaneetide uurimisest Tõraveres.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Üllar Kivila

James Webbi teleskoobi esimene teadusaasta.

Teleskoobi stardist möödub ühe kuu pärast kaks aastat, loengus räägitakse, milliseid andmeid saab selle võimeka seadmega tulevikus koguda.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

“Maised raskused taevasel teel”

Laurits Leedjärv
Astronoom, Tartu Observatooriumi vanemteadur.

Juttu tuleb (loodus)õnnetustest, äpardustest, rumalatest juhustest jne.,
mis on kahjustanud kalleid teleskoope ja paraku ka mõnele astronoomile
saatuslikuks saanud.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!
Seoses koroonaviirusega palume sel hooajal loengute külastamine ette registreerida!

AHHAA keskuse katusel olevad teleskoobid töötavad ka valgetel öödel. 26. ja 27. juunil kell 22:00-01:00 saab vaadelda õhtutaevas paistvat kasvavat poolkuud. Hiljem, umbes kella 23:45 paiku tõusevad nähtavale Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn. Kui ilm ja taevas on soosivad, võime jätkata vaatlemisega planeeritust kauem. Kella 1:45 paiku tõuseb nähtavale punane planeet Marss.

Kuna see vaatlusõhtu toimub aasta kõige valgemal ajal, siis udukogusid ja galaktikaid sel korral näha ei ole, kuid hea õnne korral võib vaadelda mõnd kena mitmiktähte või heledamat täheparve.

Vaatlusõhtu lõpupoole AHHAA katuselt avanev vaade. (Pilt: Stellarium)

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Summeeritud 750 kaadrit, RGB kanalid joondatud. Nähtaval ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on küljeukse (Newtoni kohviku trepikoja) kaudu!

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla jahe ja tuuline.

Ööd muutuvad kiiresti pimedaks ning seega kutsub AHHAA keskus kõiki huvilisi avalikele vaatlusõhtutele 26.–28. oktoobril. Põhiline vaatlusobjekt on jõudsalt kasvav poolkuu, kuid heade taevaolude korral võib püüda ka eksootilisemaid süvataevaobjekte, nagu Lüüra rõngasudu (M57), Herkulese kerasparv (M13), sini-punane kaksiktäht Albireo (β Cygni) ning meie päikesesüsteemi kaugeid jäähiide Uraani ja Neptuuni. Igal vaatlusõhtul on võimalus nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad õhtuti kell 18:30–20:00.
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest, kogunemine vähemalt 5 minutit enne vaatluse algust keskuse fuajees (sissepääs peaukse kaudu).

Registreeruda saab AHHAA keskuse fuajees kassa juures maja lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta.

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla külm ja tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Esimene valgus. VST poolt tehtud esimene pilt. Allikas: ESO

VST asukohaks on ESO Paranal Observatoorium, Atacama kõrb, põhja Tšiili. Selline paiknemine võimaldab põhjalikumalt uurida lõunataevast, mis, võrreldes põhjataevaga, on vähem läbi uuritud.

Esimene pilt, mis äsja valminud teleskoobiga tehti, on Amburi tähtkujus asuv udukogu M17, mida tuntakse ka Luige uduna. Teleskoobi suure vaatevälja (1×1 kraadi, võrdluseks täiskuu läbimõõt on 0.5 kraadi) tõttu oli terve udukogu näha ühe pildi peal. Teine ülesvõte tehti kerasparvest Oomega Kentauri.

Teleksoop on peamiselt valminud itaallaste jõupingutustel. Peamised konstruktsioonid on Itaalia firmade tehtud, lisaks ka osa observatooriumi mehanismidest. Optika on täielikult valmistatud Venemaa tehases LZOS. Teleskoobi juures on kasutatud aktiivset optikat, mille abil on võimalik taastada maasiivse peapeegli läbivajumise tõttu tekkinud deformatsioone. Võimas kaamera, OmegaCAM, on valminud Hollandi, Saksamaa ja Itaalia firmade koostööna. OmegaCAM sisaldab 32 CCD vastuvõtjat, mis on, saamaks paremaid tulemusi, pandud vaakumisse. Kaamera kaalub 770 kg.

VST-l on lähiajal plaanis teha 3 suuremat vaatlusprojekti: KIDS (mille käigus uuritakse nõrku gravitatsiooniläätsi), ATLAS (mille eesmärk on tumedat energiat uurida), VPHAS+ (mille käigus uuritakse Linnutee ketast). Vaatlustulemused on avalikult kättesaadavad.

WISE poolt vaadeldud galaktikad. Foto: NASA/JPL-Caltech/UCLA.

WISE on kosmoseteleskoop, mis vaatleb nii lähedases kui ka kauges infrapunases spektripiirkonnas. Juulikuuks 2010 oli vaadeldud terve taevas, oktoobriks oli pool taevast vaadeldud teist korda.

Infrapunateleskoop vaatleb sisuliselt soojust, mis tuleb kosmilistelt objektidelt. Kuna aga teleskoobil endal on ka teatud temperatuur, siis mõjutab see vaatlusi, seega mürade vähendamiseks on vaja teleskoop maha jahutada. Selleks oli WISE’il kaasa võetud tahke vesinik, mis paraku lõppes oktoobris. Kuna lähisinfrapunases spektripiirkonnas on teleskoobi enda soojuse mõju väiksem, siis selles spektripiirkonnas on võimalik edasi vaadelda. Edasisted uurimisobjektid on peamiselt Päikesesüsteemi objektid.

Teleskoop kombineerib kaks 8.4-meetrise nõguspeegliga koondatud valgusjuga, moodustades seni suurima lahutusvõimega teleskoobi.

Suur binokulaarne teleskoop Arizonas. Foto: Large Binocular Telescope Observatory.

Uue teleskoobiga plaanivad astronoomid uurida lähedal asuvates tähesüsteemides piirkondi, kus võib leiduda vedela veega Maa-sarnaseid planeete. Kuigi suure binokulaarse teleskoobi interferomeeter Maa-suuruste planeetide leidmiseks otseselt suuteline ei ole, on võimalik selle abil näha Jupiteri-suuruseid planeete ning planeetide tekkele vihjavaid tolmukettaid. Uurimistulemused võimaldavad tulevikus eksoplaneetide missioonide tarvis Maa-sarnaseid planeete leida.

Naabertähesüsteemides “elamiskõlblikku tsooni” uurida võimaldav teleskoop on täienduseks senisele Kecki interferomeetrile, mis leiab tolmu tähtede lähedalt, ning Spitzeri kosmoseteleskoobile, millega vaadeldakse planeete moodustavat tolmu tähtedest kaugemal.

Projekti juhtivuurija Phil Hinz’i väitel aitab suur binokulaarne teleskoop saada parema ettekujutuse tähesüsteemidest ning leida lähedalasuvaid Maa-sarnaseid planeete.

Aastal 2011 plaanitakse suuremat täiendust teleskoobi adaptiivsele optikale. Järgnevad testimine, seadme töökorda seadmine ning alustatakse teadusvaatlustega.

Projektijuhi Tom McMahon’i sõnul on tegemist maailma kõrgeima lahutusvõimega instrumendiga, mille abil ei ole võimalik pildistada mitte ainult eksoplaneete, vaid ka galaktikaväliseid objekte, udukogusid ja galaktikaid.

Cerro Armazones on mägi Atacama kõrbes, tipuga 3060 meetrit merepinnast, asudes 130 km lõunas lähimast linnast Antofagastast ja 20 km idas Cerro Paranali mäetipust, kus paikneb neljast 8-meetrisest teleskoobist koosnev ESO Very Large Telescope (VLT).

Cerro Armazonese mägi Atacama kõrbes. Mäe jalamil, umbes 300 meetrit tipust madalamal asub Cerro Armazonese observatoorium, mis kuulub Antofagasta ülikoolile Universidad Católica del Norte. Foto: Taavi Tuvikene (2005)

E-ELT asukoha valiku otsustas ESO nõukogu, mis koosneb organisatsiooni 14 liikmesriigi esindajatest. Otsusele eelnes mitme aasta pikkune meteoroloogiliste andmete kogumine ja analüüs. Olulisteks teguriteks olid selgete ööde arv aastas, veeniiskuse hulk ning atmosfääri stabiilsus, mis tagab hea tähekujutise vaatluskohas. Lisaks võeti arvesse selliseid tegureid nagu teleskoobi ehituse ja käigushoidmise maksumus ja teaduslik sünergia teiste suurte vaatlusinstrumentidega (näiteks VLT ja ALMA).

Cerro Armazonese astrokliima uurimine. Mäetipus olevate seadmetega koguti mitme aasta jooksul andmeid vaatluskoha kvaliteedi kohta. Foto on tehtud 2005. aastal, kui Cerro Armazones oli veel 30-meetrise TMT võimalikuks asukohaks. Foto: Taavi Tuvikene

Märtsis 2010 esitas E-ELT asukoha valimise nõuandev kogu aruande viie sõelale jäänud koha tugevate ja nõrkade külgede kohta. Viie asukoha hulka kuulusid lisaks Armazonesele Ventarrones, Tolonchar ja Vizcachas Tšiilis ning La Palma Kanaari saartel Hispaanias. Ehkki kõik viis olid astronoomilisteks vaatlusteks väga sobilikud kohad, leiti aruandes, et Cerro Armazones tõuseb selgelt esile kui parima tasakaaluga kõigi arvesse võetud asjaolude lõikes. Lisaks saab Armazonese mäel asuvat teleskoopi käigus hoida integreeritult Paranali observatooriumiga. Nii Armazonese kui Paranali mäetipus on ideaalsed vaatlustingimused enam kui 320 selge ööga aastas.

Lõplik heakskiit E-ELT ehituseks loodetakse saada käesoleva aasta lõpuks ja ehitusega loodetakse alustada 2011. Seitse aastat ja miljard eurot nõudva ehituse järel võib E-ELT näha esimest valgust 2018. aasta lõpus.

Cerro Armazones kuulus ka kahe finalisti hulka USA ja Kanada teadusasutuste koostöös kavandatava 30-meetrise teleskoobi asukoha valikul. Ingliskeelse nimega Thirty Meter Telescope (TMT), tõlkes Kolmekümnemeetrine Teleskoop, ehitatakse siiski kustunud vulkaani Mauna Kea tippu Hawaii saarel, kus asuvad ka praegu maailmas suuruselt teisel kohal olevad kaks 10-meetrise peegliga Kecki teleskoopi. TMT peaks plaanide järgi valmima samuti 2018. aastal.

Allikad:

• E-ELT Site Chosen – World’s Biggest Eye on the Sky to be Located on Armazones, Chile (ESO pressiteade)
• Thirty Meter Telescope Selects Mauna Kea (TMT pressiteade)

Kui seni on Raivo Heina kaunid taevapildid jäädvustatud Tallinna külje all, siis peagi on oodata Saaremaa observatooriumi tööleasumist. Pildil oleva rohelise kupli all on seadistamisel 17-tolline teleskoop, mis tänu suuremale läbimõõdule ja pimedamale taevale on suuteline veelgi ilusamateks piltideks. Aga nautida võib ka vaadet teleskoobitornile lumisel maastikul.

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Laadi alla: astronoomiaminutid-09.mp3

Teemad:

• Alternatiivid teleskoobi ostmisele
• Teleskoobi transporditavus
• Teleskoopide põhitüübid: läätsteleskoobid, peegelteleskoobid ja katadioptrilised ehk lääts-peegelteleskoobid
• Ava läbimõõt
• Suurendus ja okulaarid
• Monteeringud: asimutaalsed ja ekvaatorilised
• Kolmjalg
• Milline teleskoop mille vaatlemiseks sobib
• Hind
• Kust Eestis osta?
• Kust nõu saada: avalikud vaatlusõhtud, astronoomiahuviliste kokkutulek, foorum

Viited:

• Eesti teleskoobipoed: www.teleskoop.eu ja www.telescope-baltic.com
• Astronoomia foorum: Teleskoobid ja tehnika

Algusmuusika: «Glow in the Dark» (www.pacdv.com/sounds/)