Astronoomia.eePostitused sildiga '' «

Avastati 2 lähedast pruuni kääbust

Rain Kipper — Thu, 21 Jul 2011 08:29:50 +0000

Avastati 2 meile lähedast pruuni kääbust: WISE J0254+0223 ja WISE J1741+2553. Eriliseks teeb avastuse kääbuste lähedal olemine.

Avastatud pruunid kääbused. Pildil on kujutatud nende asukoha muutumine 10 aasta jooksul. Pildil olevad värvid ei ole reaalsed. Pilt: AIP, NASA/IPAC Infrared Science Archive.

Pruunid kääbused avastati tänu sellele, et neil oli suur omaliikumine ehk eri aegadel tehtud ülesvõtete võrdluses olid nad nihkunud võrreldes oma algse asendiga. Omaliikumine oli 2.5 ja 1.5 kaaresekundit aastas. Võrdluseks tooks rekordi omaniku, milleks on Barnard-i täht, mille omaliikumine on 10.3 kaaresekundit aastas. Niisugune liikumine taevas viitab peamiselt objekti lähedusele.

Kääbused avastati kasutades kosmoseteleskoopi WISE. Hiljem kinnitati vaatlusi ja leiti spekter LBT (Large Binocular Telescope) abil. Spektri abil saadi teada, et pinnatemperatuurid on neil umbes 225 °C. Kui on teada objekti temperatuur ja suurus, siis on võimalik määrata nende absoluutne heledus. Võrreldes absoluutset ja näivat heledust (12.7 ja 12.3 tähesuurust) saab lisahinnagu objekti kauguse kohta. Avastatud pruunidel kääbustel hinnatakse kaugusi 15 ja 18 valgusaastat. Võrdluseks olgu toodud lähima tähe kaugus on 4 valgusaastat.

Omalaadsed on avastatud objektid veel spektri klassi kuuluvuse poolest. Praegu on nad klassifitseeritud T tüüpi kääbustähtedeks, kuid nad on T ja Y tüübi (ülijahedad pruunid kääbused) piiri peal. Y tüüp pole veel hästi defineeritud.

Avastatud kääbused on kasulikud parallakside mõõtmistel lähisinrapunases piirkonnas.

Jahedaim pruun kääbus

Rain Kipper — Fri, 01 Apr 2011 06:24:42 +0000

Astronoomid avastasid kahest pruunist kääbusest koosneva süsteemi. Avastus on erakordne, kuna üks kääbustest on ülimalt jahe, selle temperatuur on umbes 100 kraadi ehk keeva vee temperatuur. Leitud kääbuste paar muudab väga raskeks piiri tõmbamise suurte kuumade planeetide ning pruunide kääbuste vahel.

VLT komposiitpilt pruunide kääbuste paarist. Kasutatud on nelja filtrit infrapunases spektripiirkonnas. Pilt: Michael Liu, University of Hawaii.

Pruunid kääbused on tähesarnased objektid, milles ei ole käivitunud termotuumareaktsioonid ning mis ei ole “süttinud” tavalise tähena. Pruune kääbuseid ongi just seetõttu ülimalt raske avastada.

Avastus tehti algselt Kecki II teleskoobiga, kasutades adaptiivse optika võimalusi, ning kehva lahutusvõime tõttu peeti seda üheks täheks. Hilisemal mõõtmisel VLT (Very Large Telescope) abil saadi pilt tähtede paarist.

Kui suur võib olla planeet?

Elmo Tempel — Wed, 07 Apr 2010 06:38:58 +0000

Teadlased vaatlesid ühte pruuni kääbuse kaaslast, mis oma massi poolest sobiks planeediks, kuid mille tekkeajalugu viitab pruunile kääbusele. See avastus on viinud küsimuseni: kui suur võib olla planeet ning kust läheb piir planeedi ja pruuni kääbuse vahel?

Teleskoobid, mida me kasutame, muutuvad üha võimsamaks ning võimaldavad meil vaadelda objekte, millest meil varem aimugi ei olnud. Üheks selliseks näiteks ongi planeedilaadse objekti avastamine pruuni kääbuse ümbert. See objekt on umbes 5-10 korda massiivsem kui Jupiter ning siiani on selliseid objekte kutsutud planeetideks. Kõnealune objekt on aga tekkinud vähem kui miljoni aasta jooksul, mis on tüüpiline aeg pruuni kääbuse tekkeks ning praeguste teooriate kohaselt on seda liiga vähe planeedi tekkeks.

Varasemalt on olnud seoses Pluutoga küsimus, kui väike võib objekt olla, et teda saaks planeediks nimetada. Praegused vaatlusandmed tõstatavad teise küsimuse: kui suur on suurim planeet ning kust läheb piir planeedi ja pruuni kääbuse vahel?

Praegustest vaatlustest leitud objekt jääb küll alla 15 Jupiteri massi (suurim teadaolev eksoplaneet), kuid kas see on piisav, et teda planeediks nimetada? Vastus sellele küsimusele peitub tõenäoliselt objekti tekkemehhanismis. Teatavasti on planeetide tekkeaeg tunduvalt pikem kui pruunide kääbuste oma, mis on analoogne tähtede tekkimisele.

Kõige huvitavam tulemus praeguse avastuse juures on see, et kaksiktähtede tekkemehhanism võib tekitada ka planeedi massiga objekte.

Allikas: Small Companion to Brown Dwarf Challenges Simple Definition