Astronoomia.eePostitused sildiga '' «

Heeliksi udukogu uutes värvides

Robert Matjus — Mon, 23 Jan 2012 18:53:51 +0000

ESO (European Southern Observatory) teleskoop VISTA, mis paikneb Paranà observatooriumis Tšiilis, on jäädvustanud markantse pildi udukogust Heeliks (NGC 7293 Helix Nebula). Ülesvõte on tehtud infrapunases piirkonnas, eksponeerides seeläbi madalatemperatuurilist gaasi, mis jääb varjatuks nähtava valguse piirkonnas tehtud ülesvõtetel.

Heeliksi udukogu. Foto: ESO/VISTA.

Heeliksi udu on üks lähedasematest ning märkimisväärsematest planetaarudude mõiste alla käivatest objektidest. See paikneb Veevalaja tähtkujus ca 700 valgusaasta kaugusel Maast. Objekt kui selline moodustus protsessis, mille käigus Päikesele ligilähedase massiga täht viibis evolutsiooni hilisfaasis, suutmata kontsentreerida oma väliskihte. Aegamööda on kihid hajunud kosmosesse, formeerudes pildilolevaks uduks.

Heeliksi kontuuri moodustab sfäärilaadne tolmust, ioniseeritud ainest ning molekulaarsest gaasist koosnev mateeria, mille läbimõõtu hinnatakse poolele distantsile Päikese ja temale lähima tähe vahel, seega vähemalt kaugusele 4 valgusaastat. Objekti põhitonaalsust ning väga kaugele ulatuvat hõrendatud gaasi kuma on võimalik fotolt küllaldase täpsusega eristada, seda tänu 4.1-meetrise teleskoobi erilistele detektoritele, mis on infrapunases piirkonnas kõrge tundlikkusega. Teleskoop VISTA näitab läbiviidud vaatlusega, kuivõrd struktureeritud on madalatemperatuuriline molekulaarne gaas, nagu ka udukogu filamentaarsed ning rõngjad detailid.

Kuigi need tunduvad väiksed, on molekulaarsest gaasist moodustunud tihedamad kohad, pälvides ka nimetust kui „komeedisõlmed” (Cometary Knots), oma suuruselt sarnased Päikesesüsteemiga. Molekulid suudavad eksisteerida selles kõrgenergiapiirkonnas, mida kujundab pidevalt surev täht, jättes nad ühtviisi gaasi ning tolmu sisse mähituks. Käesolevaga pole lõplikult kindel, millise päritoluga ning kuivõrd visuaalsed-reaalsed on need „komeedisõlmed”.

Avastati uurimisvõimalusi pakkuv planetaarudu

Rain Kipper — Sat, 30 Jul 2011 17:43:19 +0000

Amatöörastronoomide poolt avastati planetaarudu, Kronberger 61, mille abil on võimalik uurida planetaarudude teket põhjalikumalt. Eriliseks teeb avastud udu võimalus jälgida seda satelliit Kepleri poolt.

Kronberg 61. Gemini teleskoobiga tehtud ülesvõte äsja avastatud planetaarudust. Pilt: Gemini Observatory/AURA. Pilditöötlus Travis Rector-i poolt.

Planetaarudud on olemuselt vana tähe “viimane hingetõmme”, kui puhutakse eemale osa tähe välisest gaasist ning see jääb eemale helendama. Teadlaste hulgas pole üksmeelt teemal, kas planetaarudud saavad tekkida suvalisest sobiva massiga tähest või peab tal olema lähedal kaksiktäht või planeet. Tihtipeale on niisugused kaaslased väikesed ja raskesti avastatavad. Uurimaks planetaarudude kaaslasi on vaja spetsiaalset teleskoopi, mis tänu Kepleri missioonile on olemas.

Äsja avastatud planetaarudu on hea selle poolest, et see on oma asukohalt ja heleduselt sobiv Kepleri missioonile. Kuna Kepler uurib pika perioodi jooksul tähtede heleduse muutuseid ning kui kaaslane tähe ümber varjutab tähte siis seda varjutust on võimalik tuvastada.

Äsja avastatuga on olemas 2 või 3 Keplerile uurimiseks sobivat planetaarudu, kokku on avastatud umbes 3000 planetaarudu. Isegi kui Kepler avastab nende mõne planetaarudu ümbert kaasalsi ei pruugi see olla piisav tõend, et kõigi planetaarudude jaoks on vaja kaaslasi, kuid samm sellele lähemale siiski.

Kuum täht Putuka udukogu südames

Taavi Tuvikene — Thu, 03 Dec 2009 20:03:27 +0000

Manchesteri ülikooli astronoomidel õnnestus esimest korda vaadelda Putuka udukogu südames olevat kuuma tähte, mille temperatuur on ligikaudu 200 000 kraadi. Vaatlused tehti käesoleva aasta septembris värskelt parandatud Hubble’i kosmoseteleskoobiga.

Putuka udukogu ehk NGC 6302 on Skorpioni tähtkujus umbes 3500 valgusaasta kaugusel asuv planetaarudu. Planetaarudud tekivad, kui elu lõppfaasis olev punane hiidtäht paiskab oma välised kihid eemale. Keskel paljastub väga kuum tähesüdamik, mis kiirgab ultraviolettkiirgust ja ergastab seeläbi eemalepaisatud ainet. Ümbris hakkab ultraviolettkiirguse toimel helenduma ja paistab meile ilusa värvilise planetaaruduna.

Planetaarudu tekitanud täht kaotab arvatavasti umbes 80 protsenti oma massist ning hakkab seejärel jahtuma, muutudes valgeks kääbuseks. Teadaolevalt lõpetab ka Päike oma elu umbes 5 miljardi aasta pärast valge kääbusena, olles enne seda väliskihid eemale paisanud. Galaktikasse paisatud aine rikastab keskkonda raskemate elementidega ja sellest saavad hiljem tekkida planeedid uute tähtede ümber.

Putuka udukogu keskel olevat tähte ei õnnestunud seni vaadelda paksu tolmukihi tõttu, mis teda varjab. Kuid Hubble’i kosmoseteleskoobile lisatud uus laia vaateväljaga kaamera (Wide Field Camera 3) püüdis nõrga tähevalguse siiski pildile. Astronoomid hindasid vaatluse põhjal tähe temperatuuriks ligikaudu 200 000 kraadi, mille järgi on tegemist Linnutee ühe kõige kuumema tähega. Arvatakse, et praegusel hetkel on see täht saavutanud oma maksimaalse temperatuuri ning et järgmiste aastate jooksul on võimalik vaadelda tähe heleduse langemist.

Putuka udukogu ja selle keskel asuv kuum täht. Pilt: Anthony Holloway & Tim O'Brien, JBCA.

Allikad:

Newly discovered star one of hottest in Galaxy (pressiteade)
Detection of the Central Star of the Planetary Nebula NGC 6302 (teadusartikkel)

Astronoomiapilt #31: Lüüra udu

Taavi Tuvikene — Sun, 13 Sep 2009 21:00:14 +0000

Foto: Raivo Hein

Täienduseks eelmise nädala Lüüra udu fotole avaldame seekord Raivo Heina pildi samast objektist. Lisaks planetaarudule on pildile jäänud ka üks spiraalgalaktika (kella 11 suunas).

Vaata lisaks: Raivo Heina blogi

Astronoomiapilt #30: Lüüra udu

Taavi Tuvikene — Sun, 06 Sep 2009 21:00:33 +0000

Foto: Aivar Hainsalu

Lüüra udu ehk Rõngas ehk M57 on üks silmatorkavamatest planetaarududest, asudes meist 2300 valgusaasta kaugusel. Planetaarudu tekib, kui punase hiiu staadiumis olev täht paiskab oma välised kihid eemale. Järelejäänud tähetuum on väga kuum ja hele ning ioniseerib ultraviolettkiirgusega väljapaisatud ainet, mis hakkab planetaaruduna helendama.

Pildistatud 21. augustil Tallinnas. Tehnilised andmed: objektiiv MTO 500, fotoaparaat Canon EOS 350D, monteering Meade LXD75.