IXV pärast edukat kosmoselendu. Pildi autor: ESA–Tommaso Javidi, 2015

Sel nädalal katsetas Euroopa Kosmoseagentuur oma eksperimentaalset kosmoselaeva IXV (Intermediate eXperimental Vehicle ehk Vahepealne Eksperimentaalsõiduk). Laev on viis meetrit pikk, 1,5 meetrit kõrge ja 2,2 meetrit lai ning kaalub vaid kaks tonni.

Kosmoselaev startis 11. veebruaril kanderaketi Vega pardal Euroopa Kosmoseagentuuri kosmodroomilt Kourou’st ja selle lend kestis 100 minutit. IXV missioon ei viinud seda võrreldes NASA Orioni kapsliga väga kaugele maapinnast, vaid 412 kilomeetri kõrgusele. Langevarjudega varustatud laev kukkus Vaiksesse ookeani, kust see üles korjati ning viiakse laboratooriumi, et uurida, kuidas laev lennule vastu pidas.

Euroopa Kosmoseagentuuri jaoks on tegemist uut tüüpi missiooniga, mis on aluseks mitmetele erinevatele missioonidele, sh ka mehitatud missioonid Euroopa oma kosmoselaevadel ja Rahvusvahelise Kosmosejaama teenindamine. Eesmärk on tagada ka Euroopa Kosmoseagentuurile autonoomne kosmose transpordi võimekus, mis on praeguses päevapoliitilises olukorras olulisem kui kunagi varem.

100-minutise lennu tulemusi kasutatakse järgmise kosmoselaeva Pride kavandamisel, mis stardib samuti kanderaketi Vega küljes, kuid on võimeline maanduma lennurajal nagu Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu kunagised kosmosesüstikud. Kuigi NL kosmosesüstik ei läinud reaalselt kunagi käiku ning ka Ameerika Ühendriigid on tänaseks kosmosesüstikute lennud lõpetanud, sunnib kosmoselendude väga kõrge hind insenere taas mõtlema korduvalt kasutatavatele kosmoseaparaatidele.

Oluline oli missioon ka kanderaketi Vega jaoks. Vega on väike ja võrdlemisi odav kanderakett, mille mitmekülgsus aitab kosmoseagentuuril kulusid kokku hoida. IXV oli siiani raskeim last, mille Vega on orbiidile viinud. Oluline oli ka Vega teine lend ja mitte ainult seetõttu, et see viis orbiidile ESTCube-1, vaid siis näidati võimekust viia ühe kanderakteiga satelliite erineva kõrgusega orbiitidele.

Vaata lisaks:

http://www.esa.int/Our_Activities/Launchers/IXV/ESA_experimental_spaceplane_completes_research_flight

Kapsel maandub pärast edukat katset. Date: 12/05/14
Location: MH-60s Helicopter, Pacific Ocean
Subject: EFT-1 Splashdown
Photographer: James Blair / NASA

Üks lõppeva aasta suuri samme kosmosetehnoloogia vallas oli kahtlemata Orioni kosmosekapsli lend detsembri alguses. 5. detsembril katsetas Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur edukalt mehitatud lendude jaoks mõeldud kapslit Orion. See on esimene reaalne mehitatud kosmoselendudeks mõeldud lennumasin, mis on mõeldud pikemateks ja kaugemateks kosmoselendudeks.

Kakskümmend neli tonni kaaluva Orioni viis orbiidile Ameerika Ühendriikide võimsaim kanderakett Delta IV Canaverali neemelt. Tulevikus peaks Orioni orbiidile viima uus kanderakett, mis kannab nime Kosmosesse Lennutamise Süsteem (Space Launch System).

Missioon kestis neli ja pool tundi ning selle käigus liikus kapsel 5 800 km kõrgusele maapinnast, et kontrollida enamike süsteemide ja riistvara töökõlbulikust. Kapsel läbis Van Alleni vöö kaks korda, mille käigus katsetati laeva elektroonika vastupidavust. Lisaks on eritähelepanu all laeva kuumakaitsekilp ja langevarjud. Kuumakaitsekilp on valmistatud samast materjalist, millest Apollo missioonide kaitsekilbid, kuid selle diameeter on viis meetrit. Pärast kaht tiiru ümber Maa kukkus kapsel Vaiksesse ookeani, kust see üles korjati. Sealjuures uuriti ka võimalust, kas tulevikus saaksid astronaudid väljuda kapslist alles laevas ja mitte ookeanilainetes, mis teeks lennu astronautidele nii turvalisemaks kui mugavamaks. Kapsel on jõudnud tagasi laborisse ning seda hakatakse nüüd põhjalikult uurima.

Orioni väljaarendamine algas aastal 2006. Varasemalt arendati kapslit nüüdseks peatatud Constellationi programmi raames. Kaugemad eesmärgid on mehitatud lennud asteroididele ja Marsile. Orioni meeskonnamoodulis saavad viibida kaks inimest pikema perioodi vältel või neli kuni kuus inimest lühemal missioonil. Eesmärk on luua võimalikult turvaline ja töökindel kosmoselaev, et vältida ühest küljest kosmosesüstikutega tehtud vigu ning teisest küljest teha väga kalli asteroidi- või Marsimissiooni võimalikult tasuvaks.

Järgmine suurem katselend peaks toimuma aastal 2018, mil katsetatakse õhkutõusmise avariimoodulit (Launch Abort Module) ja uut kanderaketti. Mehitatult sõidab kosmoselennuk tõenäoliselt alles 2021. aastal.

Loe veel: http://www.nasa.gov/exploration/systems/orion/index.html