NASA poolt rahastatud ligi kaheksa aastat toimunud õhupalli-sondi eksperimendid Antarktikas, milles osalesid Louisiana Ülikooli, Marshalli Kosmoselendude Keskuse ja teised teadlased, viis ootamatu avastuseni. Kosmilis kiiri registreeris ionisatsiooni-kalorimeeter ATIC.

Kõige üllatavam on aga asjaolu, et need elektronid peavad pärinema üsna lähedalt – umbes ühe kiloparseki kauguselt , seega naaberpiirkonnast Linnutees. Miks just nii ? Elektronid , mis läbi linnutee liiguvad kaotavd kiiresti energiat kahe protsessi kaudu:

a) hajumine vähe-energeetilistel footonitel , mids kosmoseruum on täis; selles Comptoni hajumisepöördprotsessiks nimetatud hajumisel kaotavad elektronid efektiivselt energiat

b) Galaktika magnetväljas muutub elektronide liikumine kruvijoonekujuliseks ja nad koatavd ka seetõttu energiat.

Arvutus näitab et vaadeldud energiaga elektronid ei saa pärineda kaugemalt kui kiloparsek.

Sellised kõrgenergeetilised osakesed võiksid pärineda suhteliselt lähedastelt seniavastamata pulsaritelt, mikrokvasaritelt ja mustadelt aukudelt. Seega oleks võimalik seletada ka tumeda aine paradoksi.
Vastselt orbiidile lennutatud Fermi gammateleskoop peaks selliseid objekte avastama.

Kuid selliste elektronide avastamine kosmiliste kiirte koosseisus on kooskõlas ka üsna eksootilise Kaluza-Kleini teooriaga kompaktifitseeritud lisadimensioonidest, milledes toimuvad annihilatsiooni-protsessid avalduvad meile nähtavas 3D ruumis energeetiliste osakestena. Kaluza-Kleini teooria on üks nende hulgast , mis püüavad ühendada põhi-interaktsioonid (tugev,nõrk,elektromagnetiline, gravitatiooniline) ühtse teooria alla.