Purustati kaugeima gammasähvatuse rekord

Rain Kipper — Tue, 31 May 2011 11:46:23 +0000

Paar aastat tagasi toimus gammasähvatus (GRB 090429B), mille uurimine selgitas, et see on pärit 13.14 miljardi valgusaasta kauguselt, ehk punanihkelt 9.4. Eelmine rekordi omanik oli kaugusel 13 miljardit valgusaastat, ehk punanihkel 8.2. Avastus tehti gammateleskoobi Swift poolt.

Infrapunane järelkiirgus gammasähvatusest. Pilt: Gemini Observatory / AURA / Levan, Tanvir, Cucchiara.

Gammasähvatus on väga hele gammakiirguse välgatus, mis kestab lühikest aega: mõnest millisekundist paari minutini. Tavaliselt järgneb sellele järelhelendus, mida on võimalik põhjalikumalt uurida juba teistes spektri piirkondades nagu röntgen, ultraviolet, nähtav valgus, infrapunane või raadio piirkond.

Kauget galaktikat, kus gammasähvatus võis aset leida, otsiti teleskoopidega nagu Gemini (nähtava valguse ja lähisinfrapuna teleskoop), VLT (Very Large Telescope) ja Hubble kosmoseteleskoop, kuid midagi ei leitud. On teada, et mida kaugemalt valgus pärineb, seda rohkem valguse lainepikkus “välja venitatakse” ning seda suurema lainepikkusega spektripiirkonnas tuleks otsida. Tavateleskoobid ei suutnud leida galaktikat, kus gammasähvatus aset leidis, just selle valguse väljavenimise tõttu. Kauguse hinnang, millel on suur määramatus, tuleb peamiselt järelhelendusest ning infrapuna vaatlustest, mis tehtud Suurbritannia infrapuna teleskoobiga ja Gemini teleskoobiga.

Gammasähvatuste põhjus ei ole päris kindlalt teada. On välja pakutud, et need võivad pärineda neutrontähtede kokkupõrgetest või väga suurtest supernoovadest, mis saavad toimuda ainult väga noortes galaktikates.

Püstitati uus kosmilise kauguse rekord

Elmo Tempel — Wed, 29 Apr 2009 08:17:20 +0000

ESO VLT (Very Large Telescope) kinnitas, et NASA Swift satelliidi poolt leitud gammasähvatus on jälg kõige kaugemast täheplahvatusest, mis senini vaadeldud. Täheplahvatus leidis aset rohkem kui 13 miljardit aastat tagasi, umbes ajal, kui Universum oli ainult 600 miljonit aastat vana.

Kunstniku nägemus gammasähvatusest

Gammasähvatused (gamma-ray burst, GRB) on võimsad gammakiirguse pursked, mille kestus ulatub vähem kui sekundist kuni mõne minutini. Gammasähvatused on tõenäoliselt seotud massiivsete tähtede plahvatustega, mille tulemusena täht kollapseerub mustaks auguks. Gammasähvatused on ühtlasi ka kõige heledamad ja võimsamad plahvatused Universumis.

Eelmine gammasähvatuse kaugusrekord pärineb 2008 aasta septembrist. Võrreldes sellega on nüüd avastatud gammasähvatus 190 miljonit valgusaastat kaugemal kui eelmine rekord.

Praeguse gammasähvatuse avastamine andis kinnitust sellele, et gammasähvatused lubavad uurida kõige kaugemaid Universumi alasid. Üha uute ja kaugemate gammasähvatuste vaatlemine annab võimaluse uurida kõige esimesi tähti ning teha kindlaks, millal täheteke Universumis alguse sai.

Allikad:

Astronoomia.eePostitused sildiga '' «

Purustati kaugeima gammasähvatuse rekord

Püstitati uus kosmilise kauguse rekord