Edit Talpsepp

Maavälise elu otsingud ning elu määratlemine astrobioloogias.

Ulmekirjandus ning -filmid on loonud kujutluse maavälisest elust kui teistel planeetidel kohatavatest humanoididest või tehisintellektiga robotitest, ent reaalsus on siiski märksa proosalisem. Loengus tutvustatakse mõningaid maavälise elu otsimise aluseks olevaid elumääratlusi ning astrobioloogias ette tulevaid bioloogiafilosoofilisi küsimusi.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Suured molekulid. Kunstniku nägemus suurte molekulide tekkest. Pilt: NASA

Uurimus oli astrobioloogide tööde tulemus. Astrobioloogia on teaduse haru, mis uurib elu tekke võimalikkust väljaspool Maad. Üldiselt on jõutud tulemusele, et algselt piisab keerulisematest orgaanilistest molekulidest elu tekkeks (lisaks ka elamiskõlblik keskkond ning väga palju aega). Antud teadustöö oligi teemal, kus ja kuidas saavad tekkida need keerulisemad molekulid.

Esmane oluline ühend on metanool (CH3OH), millest saavad edasi tekkida keerulisemad ühendid. Just selle tekkimiseks häid tingimusi otsitigi.

Metanool tekib vesiniku ja vingugaasi ühinemisel läbi mitmete vaheetappide. Kõige parem koht reaktsiooni toimumise jaoks on tolmuterade pind (maistes tingimustes meenutab see “tolm” pigem suitsu). Selle terakese pinnal olevad CO ja H2 molekulid saavad teatud jahedates tingimustes reageerida omavahel, moodustades metanooli. Ainete moodustamisel on oluline parameeter ka aine kogunemise kiirus tolmu terale, liiga kiire kogunemise korral “maetakse” reageerivad ained liialt kähku ning liiga aeglase korral toimuvad reaktsioonid liiga kaua. Uurimuse käigus leiti, et sobivad tingimused on väikese grupi noorte tähtede juures.