Kuu

[Cadcy]

Hei, olen vähe võhik selle asja kohapealt, aga viimasel ajal vaatan taevasse ja kuu on koguaeg oranz, miks nii ? Võibolla on ta koguaeg sellline olnud, pole lihtsalt tähele pannud seda. Keegi võiks öelda mulle, miks ta on, lihtsalt huvitab!

Ette tänades

[footon]

Kuna suvel on kuu väga madalal ja ka õhuniiskust palju, neeldub palju sinist värvust atmosfääris.

[zelif]

Kas õhuniiskusega saab ära seletada ka seda, et miks peab nii palju fokuseerijat muutma? Näiteks vaatlen päeval läbi Baaderi kile päikeseplekke. Öösel aga võtan filtri eest ja asun kuud vaatlema aga fokuseerijat tüleb üsna tublisti kruttida, et pildi selgeks saaks. Sisetunne nagu ütleks, et taevased objektid on endast suhteliselt väga kaugel ja ei oleks nii palju vaja seda fokuseerijat kruttida.

[Tõnis]

Õige vastus on - päeval (ja eriti Päikest vaadeldes) on teleskoop tunduvalt soojem kui öösel. Teleskoobi konstruktsioon tõmbub ööjaheduses kokku ning tulebki fokuseerijat omajagu kruttida,

[zelif]

Oleks arvanud, et soojuspaisumine on tunduvalt väiksema mõjuga. Praegu tagantjärele subjektiivselt hinnates oli Galileoskoobil see kruttimise vahemik suisa 2-3 millimeetrit.

Küsiks nüüd kuu filtri ostusoovitust. Et kuskohast ja millist osta? Pakutavaid variante on nii palju, et võtab silme eest kirjuks.

[vtl]

Oleks arvanud, et soojuspaisumine on tunduvalt väiksema mõjuga. Praegu tagantjärele subjektiivselt hinnates oli Galileoskoobil see kruttimise vahemik suisa 2-3 millimeetrit...

Galileoskoobi toru on vist 0.5 meetrit pikk ja sõber Google andmetel tehtud ABS plastikust. ABS-i termopaisumine on sama sõbra andmetel suurusjärgus 8...10*1/K*10^-5
Temperatuurivahemikuks võtsin ümmargused 50 kraadi - öösel nt. 10 kraadi, päikese käes tume plastik... ütleme 60 kraadi.
8 x 10^-5 x 50 kraadi x 0.5 meetrit = 0.002 m = 2mm. Tulebki suurusjärk välja... kui mu arvutus õigeks peaks osutuma.